Self-Service
Kõik biolagunev, mis on mõeldud toiduks, aga on kas riknenud või muul põhjusel muutunud jäätmeteks, on väga väärtuslik ressurss ega tohi sattuda segaolmejäätmete konteinerisse, kus see satub prügimäele või põletusse. Biojäätmed on 100% ringlusse võetavad. Kumb on aga mõistlikum: kas teha biojäätmetest ise komposti või anda need biojäätmete konteineris üle jäätmekäitlejale?
Kompostimise plussid. Kompostimine ei ole väga keerukas, sellega saab hakkama peaaegu igaüks, kellel selline võimalus aias loodud. Kindlasti on hea kompostimise kohta täpsemalt lugeda, kuidas kompostrit ise teha, kuidas kompostiks muutumisele ise kaasa aidata jmt – nii saad kvaliteetsema mullarikastaja.
Kui kodus on komposter komposter olemas, siis sellega saab edukalt puulehti jm aiajäätmeid kompostida, lisades sinna vähesel määral toidujäätmeid ja väiksemaid puuoksi, et protsessi kiirendada.
Kodus kompostimine nõuab pidevat tähelepanu: kompostri sisemus vajab segamist ja valmiskompost ladustamist ja pidevalt tuleb jälgida, et kompostimiseks kompostrisse paigutatud jäätmed oleksid õige niiskusega, koostises jmt.
Osa biolagunevaid jäätmeid kompostris võivad tekitada ka probleeme, näiteks mandariini- ja muude välismaiste puuviljade koored ei komposteeru piisavalt kiiresti. Kala-, liha- ja piimatooted meelitavad ligi loomi, linde ja suvel võivad tekkida kompostrisse vaglad.
Kompostimisel on ka miinuseid – näiteks läheb kompostides raisku energeetiline ressurss ehk gaas. Kompostimisel võib tekkida ka hais – vali kompostrile kindlasti õige koht! Külmadel talveilmadel lakkab käärimisprotsess toimimast madala temperatuuri tõttu ning poest ostetud kompostritel kipuvad talvel ka kaaned kinni külmuma. Samuti võib väikese majapidamise puhul olla lõpuks probleeme kompostile kasutusotstarbe leidmisega. Ning kahjuks peatub kompostimise protsess külmal aastaajal.
Kõige mugavam ja lihtsam lahendus on anda biolagunevad jäätmed üle vedajale konteineriga ja kõik jäätmete käitlemise protsess tehakse ära biometaanitehases jäätmevaldaja eest ja seda väga soodsa tasu eest. Pealegi on biometaani tootmise protsess vähem loodust saastavam, sest kompostimisel eralduv CO2 püütakse biometaanitehases kinni ja see ei lähe keskkonda.
Kuidas käib biojäätmetest gaasi- ja väetisetootmine
Biojäätmetest toodetakse Eestis biogaasi, mida saab kasutada autode kütusena, ning kääritusjääki ehk digestaati, mida kasutatakse põllumajandusväetisena. EKT Ecobio Maardu biogaasitehas on ainulaadne, kasutades gaasi tootmiseks kodumajapidamisest pärit biolagunevaid jäätmeid: köögi- ja sööklajäätmed, aga ka rohelised haljastusjäätmed kääritatakse tehases biometaaniks.
Tehasel on võimekus puhastada võõristega sisendmaterjal (elanikkonnalt, kaubandusest, jm). Lisaks kääritusprotsessile jäätmed ka kuumutatakse hügieniseerimiseks 70-kraadisel temperatuuril. Samuti puhastatakse vedelväetis enne põllumajanduses kasutusele võtmist. Kääritusprotsessist tekib aastas umbes 17 500 tonni digestaati, mida kasutatakse Põhja-Eesti põldude väetamiseks.
Kuidas saab köögijäätmetest biogaas? Vaata videot: https://ecobio.ee
Maardu biogaasitehase toodangut kasutatakse juba täna kütusena Tallinna Linnatranspordi (TLT) gaasibussides – aastas saab Maardu gaasitehase toodanguga sõita u 50 Tallinna gaasibussi.
Huvitav fakt!
10 kg köögijäätmetest saab toota kuupmeetri biometaani, mis on võrdne liitri bensiiniga. Biogaasitehas suudab aastas käidelda umbes 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid. Kuna biojäätmete liigiti kogumine ei ole inimestel veel kinnistunud harjumus, tuuakse biojäätmeid tehasesse tooma esialgu üle Eesti.
